9. jaan 2009

Kirjanike wälimääraja (2.osa)

Kirjanikud jagunewad kolme peaosasse: poeedid, kirjamehed ja lehemehed.
Algame poeetidega. Need jagunewad omakord kolme liiki: noorpoeedid, poeedid ja wanad poeedid. Et igat meest tarbekorral tunda, selleks kirjeldan neid ligemalt.
Noorpoeedil on juuksed pikad, lokis, harilikult mustad. Huuled on punnis ja nägu on kole tähtis. Kaelasideme asemel on Dulcinea juuksepael, wõi halwemal juhtumisel mitte midagi (Wiimasel korral kantakse kuue wõi palitukraed ülewal.) Harilikult kirjutawad palju ja saadawad kohe awaldamiseks. Et nende produktsioon aga paberikorwi jääb, see ainult wirgutab neid ja tõstab nende enesetunnet.
........................
Wana poeet midagi ei kirjuta, parandab ainult endisi töid. Harilikult sureb ära ja siis kirjutatakse talle nekrolloog, et wott, kus oli edasipüüdu ja tragi mees. Ja et alati on püüdnud kõrgemale ja edasi jne. jne. jne.

Kirjamehed jagunewad kah kolme liiki. Need on: kirjanduslikud katsetajad, päris kirjamehed ja auwäärt kirjamehed.
Katsetajad katsuwad kirjutada kõigist mis aga wähegi kirjutada annab. Toimetus wõib saada ühelt ja samalt isikult põhjalikke ja monumentaalseid kirjutusi iga ala üle. Täna wõib niisugune kirjutada realistliku maaelupildi, homme wõib olla psüholoogilise arutluse ja järgmisel päewal pildi lahinguwäljalt. Kah harilikult paberikorwi. Noorpoeediga wäliselt natuke sarnadust, õpib wõõrsõnu ja loeb leksikone.
Päris kirjamees see on niisugune, kes päris kirjutab kohe. Nii et lehte läheb wõi raamatuna ilmub. Muu teab igaüks ise.
Auwäärt kirjamees, see on wanaduse poolest wana poeediga ühetaoline. Kah sureb harilikult ära, aga siis on suured matused ja kõik lehed toowad weerupikkuseid artikleid ja elulookirjeldusi ja kui mitte terwe, siis wähemalt pool rahwast leinab teda.

Kommentaare ei ole: