Kuidas saada arwustajaks (3.osa)

Kui raamat luuletuskogu on, siis tuleb Tuglase asemele Suits kirjutada. Tuglase wõi Suits'i mõju loogiliselt põhjendada on kerge:
Tuglas (Suits) kirjutab Eesti keeles.
N.N. kirjutab Eesti keeles.
N.N. kirjutab ühtemoodi Tuglasega (Suitsiga, järelikult - on tema mõju all).
Wõib tarwitada ka n.n. "wõõrsõnade meetodit".
Näiteks:
"Raamatu läbi lugedes tundub, et autori abstrakne mina, autori psüühilise funktsiooni konkreetne arabesk ja siirdunud kosmilise lõpmatuse ja graafilise psühhopaadi diskreedti uttu. Animaalsete figuuride deskriptsioonest informeeritud on ta rafineerinud ja abstraheerinud grandiöösi delikaatsuse loowutanud."
See ja eelpooltoodud arwustus on kirjutatud nii, et ei halba ega head wälja lugeda ei wõi. On autor sõber wõi wimmamees tuleb ka raamat wastawalt kas ülistada wõi maha materdada.
Kui midagi on ilmunud mõnelt wanalt, tuntud autorilt.....................
...loe ridadest ja ridade wahelt. (Siis tuleb tingimata kaks rida korraga tsiteerida, muidu ei saa ju ridadel wahet olla.) Nii tuleb terwe raamat ridade kaupa tsiteerida ja lõpuks kiita, et on jälle üks põhjapanew sammas juures meie kirjanduses. Arwustus tuleb niisugusel juhtumusel neli ja pool korda pikem arwustatawast tööst.
Nii arwustab üks mõistlik arwustaja. Lehemehi harilikult ei arwustata, nemad noriwad omawahel niisama ise, läbisegamini. Ka kirjanikud noriwad wahel. Mõni istub puuris mõne kuu kui ära ei lepi, ja rahu on ikka majas. On ka asju mis on allpool arwustust. Nagu näiteks neegripoisid jne. Aga nendest ma ei kirjuta.
Noh, nüüd peaks siis arwustamisekunst kõigil selge olema. Iga minu retsepti järgi arwustamise eest tuleb mulle maksta... noh, ma parem ei ütlegi kui palju, ega nagu nii ei makseta.
Kui juba sarnaseid asju nagu näitemängud, ilma loata ette kantakse, mis siis weel arwustusest rääkida.